Enamik renoveerimist plaanivaid korteriühistud otsustab kortermaja täieliku uuendamise kasuks, sest kompleksne renoveerimine annab energia säästmisel parima tulemuse ning on ka riikliku toetuse saamise tingimus.
“Kortermaja kompleksne renoveerimine tähendab kõiki töid,
mis toovad energiasäästu – katuse soojustamine, fassaadi ja otsaseinte
soojustus, akende vahetus, samuti küttesüsteemi vahetus, selle
kaasajastamine ja tasakaalustamine,” ütles Eesti Korteriühistute
Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva.
KredExi 35% rekonstrueerimistoetuse saamiseks tuleb aga Jõgeva sõnul kasutada
hoones innovatiivset ventilatsioonitehnikat – see on ventilatsioon
soojusvahetiga, kus tarvitatud õhk soojendab sissetulevat puhast õhku.
“Elamus tuleb ventilatsioonile väga suurt tähelepanu pöörata, ” rõhutas
Jõgeva.
Uudsed ventilatsioonilahendused, kuid ka muud innovatiivsed võimalused
energiasäästuks võetakse vaatluse alla teisipäeval, 13. märtsil
toimuval Korteriühistute esimesel innovatsioonikonverentsil.
“Kindlasti võetakse vaatluse alla kompleksne renoveerimine kui parim
võimalus energiat säästa,” kõneles Eesti Korteriühistute Liidu
projektijuht Anu Sarnet.
Kompleksrekonstrueerimise läbi teinud majades on madalaimad
küttekulud, selgus ka hiljutisest Eesti Korteriühistute Liidu
jaanuaris läbi viidud üle-eestilisest kaugküttega kortermajade
küttekulude uuringust.
“Uuringu kohaselt on parimad tulemused on
nendes kortermajades, kus on teostatud kompleksne renoveerimine ning
küttekulude jaotamine toimub individuaalsete küttekulujaoturitega,”
rääkis uuringut läbi viinud Raimo Jõgeva. “Osalise renoveerimise ja
renoveerimata majade tulemuste vahed on minimaalsed.”
Ka Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi hinnangul
tuleb korteriomanikel küttearvetele järjest suuremat tähelepanu
pöörata.
Mardi hinnangul on praegu oluliselt rohkem võimalusi majade
renoveerimiseks ning ka riiklike toetuste saamiseks kui näiteks kümme
aastat tagasi, seega võiksid korteriühistute liikmed ühistus
kortermaja renoveerimist aktiivselt toetada.
“Senised uuringud näitavad, et renoveeritud majades vähenevad
küttearved kuni poole võrra,” kinnitas Mardi. Mullu esitas KredExile
taotluse rekonstrueerimistoetuse saamiseks 202 korterelamut,
positiivse otsuse said 193 korterelamut 5,82 miljoni euro ulatuses.